Tagasi

Enamlevinud vead, mida hammaste eest hoolitsemisel tehakse

26.08.2021

dr Eva-Lotta Põder, Unimed Järve hambakliinik

Kas teadsid, et kui hambahari kulub mõne nädalaga haraliseks, võib olla põhjus selles, et harjad hambaid liiga jõuliselt? Unimed Järve hambakliiniku hambaarst dr Eva-Lotta Põder räägib sellest, millised on enamlevinud vead, mida hammaste eest hoolitsemisel tehakse.

◽ Hambaarsti juurde pöördutakse alles valutava hambaga

Sageli arvatakse, et kui hammas ei valuta, siis ei ole vaja hambaarsti juures käia. Nii see kahjuks ei ole. Kui hammas hakkab valutama, siis tuleb ennetamise asemel hakata tegelema probleemide lahendamisega.

Mida kiiremini tekkivatele probleemidele jälile saada, seda valutum, lühem ja sageli ka soodsam on ravi. Hammaste pesemisel veritsevad, tundlikud või paistes ja valulikud igemed on märk sellest, et on aeg hambaarsti külastada. Regulaarne kontroll annab võimaluse avastada tekkivaid hambamuresid. Teatud regulaarsusega suunavad hambaarstid patsiente tegema röntgenpilte ja seda selleks, et kontrollida neid haiguseid, mis ei ole silmale nähtavad.

◽ Hambaid pestakse süsteemse lähenemiseta

Hammaste pesemisel kõige olulisem õige pesemistehnika ja hambapesule keskendumine. Soovitatav on hambapesu ajal vältida kõrvalisi tegevusi, näiteks teleri vaatamist. Kõrvaliste tegevustega tähelepanu hajub ja mitmed hambapinnad võivad jääda pesemata.

◽ Tugev hambahari = parem tulemus

Võib tunduda, et tugevam hambahari teeb hambapinnad paremini puhtaks, kuid eelistada tasuks siiski pehmeid harju. Tugevama hambaharjaga võime hambapindadele ja igemetele tahtmatult viga teha. Soovitatav on kasutada väikese peaga ja kummist osakesteta hambaharjasid– nii pääseb hari erinevatele hambapindadele kõige paremini ja neid liigselt kahjustamata ligi.

◽ Vale käeasend hambaharja hoidmisel

Kõige sagedasem viis, kuidas hambaharja käes hoitakse, on rusikas. See võib tunduda küll kõige mugavam lahendus, ent mitte hammaste seisukohalt. Soovitatav on hambaharja hoida käes nagu pliiatsit, nii ei avaldu hammastele ja igemetele liiga palju survet.

◽ Hambaharja vahetatakse alles kulumismärkide ilmnemisel

Kindlasti ei tasu oodata, millal hambahari hakkab haraliseks minema. Hambaharja tuleks vahetada iga 3 kuu tagant. Kui hambahari kulub juba mõne nädalaga haraliseks, siis on peamiseks põhjuseks liiga tugev harjamine. Tegemist on harjumusega, mis võib ajapikku põhjustada hambakaelte kulumist ja hammaste tundlikkust. Seega tasub oma harjamistehnikale tähelepanu pöörata ja vajadusel hakata hambaid teadlikult õrnemalt pesema. Appi tuleb ka elektrilise hambaharja kasutamine, millega avaldatakse hammastele vähem survet.

◽ Hambaniidi asemel kasutatakse hambatikku

Hambatiku kasutamist tuleks igal võimalusel vältida, kuna see võib kahjustada igemeid. Hambatikku kasutades võib juhtuda, et toit lükatakse sügavamale igemetaskusse, mis võib põhjustada igemepõletikku. Selleks, et kinni jäänud toiduosakesed hamba vahelt kätte saada, tuleks kasutada kas hambaniiti või hambavaheharjakesi.

Samuti on oluline meeles pidada, et hambaniiti tuleb kasutada iga päev kord päevas enne hammaste pesemist. Nii ei jää niiditamisega lahtitulevad jäägid puhastele hammastele ja need saab hambapastaga maha pesta.

◽ Hambaid pestakse ebaregulaarselt

Tervise Arengu Instituudi 2019. aastal avaldatud uuringu järgi pesevad vaid pooled 16–64-aastastest meesterahvastest hambaid 2 või enam kordi päevas. Naiste seas on sama näitaja 72%. Hammaste pesemine 2 korda päevas ja korraga vähemalt 2 minutit on vähim, mida saame oma hammaste heaks teha. Lisaks sellele oleks soovituslik kasutada ka hambaniiti või -vaheharju, et puhastada pinnad, kuhu hambahari ei ulatu.